Kahe maalitud keha dialoog loob uue paralleelse, ning pingestatud tunnetusmaailma, kus ihude piir ja ruumilised koordinaadid hägustatakse.  
Tuttavlik taandatakse lähivõtete abil liikuvateks maastikeks, konflikti satuvad üheltpoolt äärmiselt isiklik kontakt ja teiselt poolt närvikava poolt ette antud intuitiivsed joonistused, ning anonüümsed, näotud kehad.  
Mustrite sees on kood, mida aitab mõista helilooja Gerhard Lock´i spetsiaalselt projekti jaoks kirjutatud muusikapala, mille algmaterjalina on kasutatud Tiibeti munkade ohvritalitlusi saatvaid üminaid, mis tõlgitud spektraalanalüüsi kaudu linnukeelde. Saadud tulemusele on lisatud tagurpidi mängivad ksülofonid, helikunstniku oma hingetõmbed ja aeglustatud kajaefekt. Ebamaine kõlapind loob atmosfääri ja teatava kontrapunkti, justkui vastaks igale noodile kindel punkt kehadel.